Uudised

Sõidueksamil hakatakse eelistama äsja autokooli lõpetanuid

Pikkade sõidueksamijärjekordade leevendamiseks eelistatakse nüüdsest sõidueksami aegu broneerides äsja autokooli lõpetanuid, korduseksamit saab A- ja B-kategoorial sooritada alates 30 päeva möödumisest luhtunud katsest.

 

"Korduseksamid on üks nendest põhjustest, miks sõidueksamitele tekivad pikad järjekorrad. Äsja autokooli lõpetanud juhikandidaadid on oodanud nädalaid enda võimalust ning eksamile tulles võib saada neile saatuslikuks pikk paus sõidupraktikas," selgitab Maanteeameti eksamikeskuse juhataja Risto Kasemäe.

 

"Nüüdsest registreerime sõidueksamile eelisjärjekorras autokooli äsja lõpetanud juhikandidaadi, korduseksamile saab registreerida 30 päeva möödudes ebaõnnestunud katsest. Igal läbikukkumisel on oma põhjus või põhjused, juhikandidaadil tuleb oma oskusi veel lihvida ning selleks on mõistlik võtta lisatunde autokoolist või juhendajalt. Sõiduoskuste lihvimine nõuab aga omakorda lisaaega."

 

Maanteeamet ootab eksamil juhikandidaadilt iseseisvat sõitu, mis eelkõige väljendub selles, et juhikandidaat märkab iseseisvalt kaasliiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid ning liikleb nendega kooskõlas. "Me usume, et see väike meede aitab tõsta esimese eksami olulisust mitmes mõttes. Kõigepealt - kuna juhikandidaadil on kooliteadmised värskelt meeles, siis tõenäosus sõidueksam esimesel korral sooritada suureneb, aga ehk aitab see ka enesekriitilisemalt oma juhioskustesse suhtuda ning nõrgema ettevalmistusega eksamile pigem ei tulda," selgitas Kasemäe.

 

"Kui autojuhi kandidaadid koheselt eksamile saavad, on suurem tõenäosus, et nad selle läbivad ning pikas perspektiivis võib see vähendada eksamijärjekordi," peab Autokoolide Liidu juht Enn Saard antud ideed mõistlikuks.

 

Alates mai lõpust on eksamineeritaval võimalik enda sõidueksami protokolli vaadata Maanteeameti e-teeninduse postkastist aadressil https://eteenindus.mnt.ee/main.jsf Eksamiprotokolli vaatamine eeldab e-teenindusse sisse logimist ja on hea materjal eksamil tehtud vigade üle vaatamiseks ning enesetäiendamiseks.

 

Maanteeamet on selle aasta esimese viie kuuga vastu võtnud 11 528 sõidueksamit, mille kukkus läbi 4847 eksaminandi ehk 42% kõigist sooritajatest. Esmasel katsel läbis sõidueksami 51% eksaminandidest ning teisel või enamal katsel 35% läbikukkujatest.

 

Allikas: Maanteeamet


Loe lähemalt



Meie koolil on nüüd ka simulaator pimeda aja koolitusteks

Meie koolil on nüüd ka simulaator pimeda aja koolitusteks
Loe lähemalt



Saku Autokooli libedasõiduväljak sai Maanteeameti heakskiidu

Saku Autokooli libedasõiduväljak sai Maanteeameti heakskiidu

Array


Loe lähemalt



Uuest aastast ei maksta enam koolituskuludelt tagasi tulumaksu

Alates uuest aastast muutub tulumaksuseadus, mille kohaselt ei maksta enam alates 01.01.201.a koolituskuludelt tagasi tulumaksu A1-; A-; AM  ja B kategooriate puhul.

Edaspidi makstakse tagasi tulumaks üksnes täiendkoolitusega soetud koolituskuludelt.

Viimane võimalus on arved tasuda veel selle aasta sees, sest 2015.a tehtud maksete pealt kuulub tulumaks veel tagastamisele. 


Loe lähemalt



Uuri, kas sa oled ligi 90 000 seas, kes peab juhiloa välja vahetama

Uuri, kas sa oled ligi 90 000 seas, kes peab juhiloa välja vahetama
Loe lähemalt



BE kategooria koolitused

BE kategooria koolitused
Loe lähemalt



Pakume B-kat sõiduõpet ka automaatkäigukastiga autol Toyota RAV4

Pakume B-kat sõiduõpet ka automaatkäigukastiga autol Toyota RAV4
Loe lähemalt



Ära sõida oma tuledest ette

Ära sõida oma tuledest ette
Loe lähemalt



Maanteeameti koduleheküljel saab end proovile panna juhilubade teooriaeksamil

 

Maanteeameti kodulehel on avatud uus liiklusteooriaeksami keskkond, mis pakub huvilistele võimalust tutvuda liiklusteooriaeksami programmiga ja lahendada selleks päris liiklusteooriaeksamiga sarnast proovieksamit.

Lisaks liiklusalaste teadmiste kontrollile annab proovieksami lahendamine ehtsa liiklusteooriaeksami lahendamise kogemuse ning ka teadmise, kuidas näeb välja liiklusteooriaeksami keskkond ning millised on liiklusteooriatesti lahendamise üldpõhimõtted.
Esialgu saab proovieksamit lahendada eesti ja vene keeles, hiljem lisandub ka inglise keel.

B-kategooria juhile ettenähtud proovieksamil olevad liiklustestid ei ole mõeldud liiklusteooria õppimiseks, vaid nende eesmärgiks on tutvuda Maanteeametis kasutusel oleva liiklusteooriaeksami keskkonnaga ning samuti kontrollida oma liiklusalaseid teadmisi. Küsimuste vastusevariante ei ole mõttekas pähe õppida, seda enam, et proovieksamil kasutusel olevad küsimused võivad erineda päris liiklusteooriaeksamil kasutusel olevatest küsimustest.

Samas ei ole proovieksam mõeldud ainult juhtimisõiguse taotlejatele, vaid kõigile, kes soovivad oma liiklusalaseid teadmisi kontrollida.

Lisainfo:

Toivo Kangur
Maanteeameti eksamiosakonna juhataja
tel 636 1116
e-post: toivo.kangur@mnt.ee

 


Loe lähemalt



Uus õppesõidumootorratas Honda CBF 500 A2 koolitusteks

Uus õppesõidumootorratas Honda CBF 500 A2 koolitusteks
Loe lähemalt



Aasta 2013 toob suured muudatused juhtimisõiguse valdkonnas


Loe lähemalt



Kehtetu juhiluba ja tervisetõend peatavad juhtimisõiguse

Kehtetu juhiluba ja tervisetõend peatavad juhtimisõiguse
Loe lähemalt



Alates 19. jaanuarist väljastatakse C- ja D-kategooria juhtimisõigus viieks aastaks


Loe lähemalt



Uus õppesõiduauto Toyota Auris

Uus õppesõiduauto Toyota Auris
Loe lähemalt



Muudatused A- ja D-kategooria juhi vanuse alammäärades

Muudatused A- ja D-kategooria juhi vanuse alammäärades
Loe lähemalt



Rehvimärgis - mis see on ja mis sellest teada saab?


Loe lähemalt



Kuidas hoida pikivahet?


Loe lähemalt



Kuidas mootorratast kevadel hooldada?

Kuidas mootorratast kevadel hooldada?

http://www.e24.ee/114287/kuidas-mootorratast-kevadel-hooldada/


Loe lähemalt



Õige õlivalik säästab kütust

Õige õlivalik säästab kütust
Loe lähemalt



Kuidas käivitada autot külmaga?

Vajalikud näpunäited:

1
Käsipiduri rakendamine. Rakenda käsipidur, et takistada auto veeremist käivitamise ajal ja pärast seda.
2
Vähenda aku koormust käivitamise hetkel. Lülita välja kõik voolutarbivad seadmed (puhur, klaasisoojendused, stereo, tuled jms). See on vajalik selleks, et tagada maksimaalne võimalik käivitusvool ning vähendada aku koormust.
3
Neutraal-asend. Manuaalkäigukastiga auto puhul vajuta sidur täiesti põhja, käigukang lükka neutraali peale (nn vaba käik). Automaatkäigukasti olemasolul lülita kang asendisse "Park" ja vajuta piduripedaali.
4
Gaasipedaali vajutamata keera süüde sisse, oota umbes 5 sekundit (kütusepump hakkab tööle, diisli puhul eelsüüteküünlad) ja käivita nüüd starter. Kui mootor ei lähe käima, siis jätka käivitamist maksimaalselt 15 sekundi jooksul. Enne kui uuele katsele lähed, oota vähemalt 10 sekundit, et starter jahtuks ja aku uuesti voolu koguks.
5
Kui mootor ei käivitu 15-sekundilise käivitustsükli jooksul või hakkab tööle ja jääb kohe seisma, siis vajuta gaasipedaal pooleldi alla ning proovi uuesti starterit. Kohe kui mootor käivitub, lase gaasipedaal lahti.
6
Kui mootori käivitumine endiselt ei õnnestunud, siis toimi nii: vajuta gaasipedaal täielikult põhja ja proovi käivitada (gaasi kogu aeg all hoides). Antud toiming on vajalik selleks, et eemaldada üleliigne sisselaskekollektorisse ja silindritesse kogunenud küttesegu. Starterit ei tohi korraga üle 15ne sekundi töös hoida! Kui mootor ei käivitu, korda sammu 5.
7
Pärast mootori edukat töölehakkamist tõsta jalg gaasipedaalilt, et vältida veel külma mootori kõrgete pööreteni viimist (väga ohtlik). Külm mootor töötab alguses kõrgematel pöörel, see on normaalne.

Nipid ja hoiatused

  • Investeeri spetsiaalsetesse mootoriploki ja salongi eelssoojendus seadmetesse, et hommikuti probleemiteta sõitu alustada.
  • Loe oma auto kasutusjuhendit mootori käivitamise kohta külmades oludes.
  • Süüte sisselülitamisel oota enne käivitamist 3-5 sekundit, alles siis käivita.
  • Vanemate autode puhul võib abi olla kui lülitada süüde 2-3 korda 5-ks sekundiks sisse.
  • Antud õpetus kehtib ainult sissepritsega mootorite korral.
  • Kui mootori pöörded tõusevad maksimumini ja gaasipedaali vabastamine ei aita, seiska kohe mootor.

Allikas http://www.kuidas.ee/241/kuidas-kaivitada-autot-talvel

Nõuanded Subaru foorumist:

Ajal, mil väljas valitseb pakane, ei pruugi auto käivitamine alati nii lihtsalt õnnestuda. Selleks olemegi paberile pannud mõned head soovitused, kuidas oma sõiduvahendit külma ilmaga paremini tööle saada.

  • Alusta siduripedaalist

Kuna õlid mootoris ja käigukastis muutuvad külma ilmaga seistes tahkemaks, on ka mootori ning käigukasti detailide liikumine esialgu raskendatud. Hiljem, mootori soojenedes, see muutub.
Käivitamise ajal on soovitav siduripedaali all hoida, nii lahutate mootori käigukastist ning käivitamise hetkel on ringiveetavaid sõlmi (käigukast) tunduvalt vähem kui muidu.

  • Jäta gaasipedaal rahule

Mida aeg edasi, seda vähem on kasu gaasipedaali vajutamisest auto käivitamisel. Vanemate autode puhul võis sellest isegi abi olla aga tänapäeval, kui mootori käivitusmehhanisme juhib arvuti, tekib sellest pigem kahju. Nimelt võid liigse pedaalivajutusega hoopis kogu süsteemi kütusega üle ujutada, sädet ei pruugi enam tekkidagi ning auto käivitamine ei õnnestu mõnda aega.

  • Süüde ning kütuse surve toitesüsteemis enne käivitamist

Enne kohest käivitamist miinustemperatuuridel, on süüdet soovitav sisse keerata rohkem kui 1 kord. Piisab näiteks 2-3 korrast. Kuna „süüde sees“ asendis rakendub kütusepump, on nii võimalik pumbata korduva kütusepumba sisse/välja lülitamisega süsteemi rohkem kütust, et sellest piisaks efektiivseks käivitamiseks. See on ka vahel peamiseks põhjuseks, miks auto ei taha esimesel katsel koheselt käivituda – kütust lihtsalt ei jätku.

  • Eelsoojenduse märgutule kustumine

Mootor ei käivitu madala temperatuuriga. Diiselmootoriga auto puhul oota ära eelsoojenduse märgutule kustumine ja käivita auto pärast seda.

  • Hoia aku töökorras
  • Kindlasti tasub veenduda ka aku korrasolekus, et see teinekord Teid ebameeldivalt ei üllataks.
  • Käivitamise hetkel katsu kõikvõimalikud lisatarbijad (tuled, raadio jne) välja lülitada.

Kuidas käivitada autot käivitusjuhtmeid ("krokodille") kasutades:

Veenduge, et käivitava ja käivitatava auto pardapinge on samasugune (12V või 24V).
Lülitage mõlemal autol välja võimalikult palju tarbijaid.
Juhtmete ühendamisel ühendage esmalt plusskaabel (punane) käivitava ja käivitatava auto plussklemmidega (plussklemmid on punase värviga tähistatud).
Seejärel ühendage miinuskaabel esmalt käivitava ja seejärel käivitatava auto miinusklemmidega.
http://www.batterycentre.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12&Itemid=13

Veenduge, et käivitusjuhtmete ühendus klemmidega oleks hea. Kui klemmid on oksüdeerunud, puhastage neid terava esemega. Abiks on ka klemmile asetatud "krokodilli" edasi-tagasi pööramine.
Käivitusklemmid võivad mõnedel autodel olla välja toodud nt. mootoriruumi. Sellisel juhul ühendage käivituskaablid nende klemmide, mitte aku külge. Vajadusel uurige auto kasutusjuhendist käivitusklemmide või aku paiknemise kohta.

Käivitage abistava auto mootor ja laske sellel tühikäigul töötada. Kui abistatava auto aku on väga tühi, on kasulik viie või enama minutiline laadimine abistava auto generaatorilt.
Käivitage abistatava auto mootor.

Ühendage käivitusjuhtmed lahiti paigaldamisele vastipidises järjekorras (alustage miinusjuhtmest).
Enne abistatava auto mootori väljasuretamist laske sellel mõnda aega töötada, veel parem on teha vähemalt paarikümneminutiline sõit aku laadimiseks.

Soovitav on kontrollida pärast käivitusabijärgset sõitu aku laetuse taset (kui akul on vastav indikaator, siis peab see olema rohelist värvi). Kui indikaator on valget värvi või indikaatori puudumisel on kahtlus, et aku on tühi, tehke pikem sõit või laadige akut täiendavalt akulaadijaga.
Kui indikaatorit pole või tühja akut pole võimalik ise täiendavalt laadida, pöörduge autoremonditöökotta või akude müügi ja hooldusega tegelevasse ettevõttesse, et vältida käivitusprobleeme järgmisel külmal hommikul.


 


Loe lähemalt



Tähtsamad sõiduvõtted libedaga liiklemiseks

Kuidas toimida, kui auto mingil põhjusel libisemisse satub? Järgnevalt rusikareeglid, mida on nii Eesti kui ka välismaa sõiduspetsid autojuhtidele libedasõidu koolitustel õpetavad.

Pidurdamine
•• Talvel on sõiduki pidurdusmaa neli korda pikem kui sama kiirusega suvel sõites. Kui kahandad kiirust ühe ühiku võrra, lüheneb peatumistee kahe ühiku võrra ja vastupidi – kui suurendad kiirust ühe ühiku võrra, pikeneb peatumistee kahe ühiku võrra.

•• Kõige tähtsam asi, mis talvel autot pidurdades tuleb meelde jätta – libedaga vajuta alati enne pidurdamist alla siduripedaal. Miks on siduri tallamine vajalik? Esiteks lahutad sidurit vajutades mootori ratastes, mille tulemusel hakkavad kõik rattad pöörlema ühtlase kiirusega. Teiseks ei sure äkkpidurduse korral mootor välja ning autot on võimalik pärast pidurdamist takistusest mööda juhtida.

•• Äkkpidurdamisel hoia ABSga varustatud autol piduripedaal lõpuni põhjas, samal ajal ka sidurit tallates. Tavaliste piduritega varustatud autol tuleb siduripedaali all hoides teise jalaga piduripedaali üles-alla pumbata.

•• Kui näiteks sõiduki vasakpoolsed rattad on jääl ja parempoolsed karedamal teeserval, võib auto pidurdamisel keerata juhipoolse külje ette. Kui lohisevate ratastega auto hakkab kõrvale kiskuma, hoia siduripedaal all ning kergita pidurijalga ja rooli auto otseks.

•• Automaatkäigukastiga autol puudub sidur, seetõttu tuleb libisemise vältimiseks “mängida” nii piduri- kui ka gaasipedaaliga. Vanemad automaatkastid käigukangi D (drive) asendis gaasipedaali lahtilaskmisel mootoriga ei pidurda ning kohe pärast gaasipedaali vabastamist veereb auto vabakäigul. Kasutades käigukangi asendit 1 või 2 (aeglane sõit), saad edukalt ka käiguga pidurdada. Paljudel uuematel automaat-käigukastidel on mootoriga pidurdamiseks käigu manuaalne allavahetamisvõimalus.

Autoga külglibisemises
•• Kui auto hakkab kergelt kõrvale kiskuma, piisab sageli gaasijala kergitamisest. Kui see ei aita, vajuta ruttu siduripedaal alla ja keera kohe rooli libisemise suunas (keera ruttu, kuid mitte palju!). Kui külglibisemine lõpeb, rooli auto otseks. Libisemise lõpul tuleb rool keerata otseks veidi enne seda, kui auto läheb otseks. Vastasel korral algab külglibisemine teises suunas. Selle reegli järgi tuleb toimida ühtemoodi nii esi- ja tagaveolise kui ka neljarattaveolise auto puhul. Siduri alla vajutamisel lahutub mootor ratastes ning need hakkavad pöörlema ühesuguse kiirusega ning neile mõjuvad ühesugused jõud.

•• Automaatkäigukastiga autol sidurit vajutada ei saa. Sellisel autol tuleb gaasipedaal vabastada ning keerata rooli tasakesi libisemise suunas.

•• Juhitavuse taastamisel ei tohi piduripedaali vajutada. Kui on selge, et auto enam juhi tegutsemisele ei allu, tuleb ikkagi pidurdada, et sõiduki kiirus oleks kokkupõrke hetkel võimalikult väike.

Libedaga kurvis
•• Kurvis gaasipedaali tallata on mõttetu, sest vedavad rattad libedal nagunii ei vea, vaid kipuvad puksima. Rehvide pidamine kaob ning esiveoline auto läheb (olenemata rooli pööramisest) kurvis otse. Tagaveoline auto aga vastupidi, pöörab külje ette, halvemal juhul teeb pirueti ning sõit lõppeb sisekurvi kraavis.

•• Kui sõiduki kiirus on teeoludele mittevastav, kipub auto kurvis käest minema. Esiosalibisemise põhjuseks võib olla ka kurvis pidurdamine, kiirendamine või liigne rooli keeramine.

•• Esiosa libisemisse sattumise vastu aitab enamasti gaasipedaali vabastamine. Kui sellest ei piisa, vajuta siduripedaal alla ja keera rattad otsemaks. Mingil juhul ei tohi rattaid välja keerata! Kui auto esiosa libiseb väliskurvi poole, ei tohi rooli keerata sisekurvi suunas. Alles pärast haardumise taastumist saab võtta õige trajektoori.

Takistusest möödasõit
•• Teele tekkinud ootamatu takistuse möödumiseks, tuleb auto kiirust ruttu kahandada. Selleks vajuta kohe siduripedaal alla ja pidurda tugevasti (ilma ABSita autol pidurit pumbates). Takistusest möödaroolimine on näiteks kiirusega 50 km/h oluliselt lihtsam kui kiirusega 60 km/h. Kui näib, et enne takistust autot pidama ei saa, vabasta piduripedaal (siduripedaal hoia endiselt all!) ja ürita rahulike, sujuvate liigutustega auto takistusest mööda roolida.

 


Loe lähemalt

2 Kommentaari


Esmaseid juhilube enam ei pikendata

09. november 2011 15:02
 
Urmas Oja

Kui kiiruga end õigel ajal koolitusele ei registreeri, võid ehmatuseks mõneks ajaks jalameheks jääda.
  
01.07.2011 jõustunud Liiklusseadus on põhjustanud paljudele esmaste juhilubade omanikele peavalu, kui on vana harjumuse kohaselt pöördutud Manteeameti Liiklusregistri büroosse esmast juhiluba pikendama. Enam seda ei tehta ja sellega seoses peatub B -kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus seni kuni ta on saadud juhiloa (kehtivusega 10 aastat).
 
Selleks tuleb lõpetada esmaõpe ja läbida lõppastme koolitus. Ja üks AGA on siin veel: kui noorel juhil on kehtiv karistus, siis tuleb lisaks sooritada ka teeoriaeksam uuesti. Lõppastme koolitus koosneb teoreetilisest osast, libedasõidust ja säästlikust sõidust.
 
Koolitus iseenesest ei ole pikk, kuid koolituse algusest kuni Maanteeameti Liiklusregistri büroost juhiloa saamiseni võib kuluda ca kaks nädalat, halvemal juhul rohkemgi. See aeg tuleb aga liikuda jalgsi või taksoga, ise rooli istuda ei tohi.
Siinjuures oleks soovitus nendele juhtidele, kes on oma esmast juhtimisõigust pikendanud – läbige lõppastme koolitus, vahetage esmased juhiload ja välistage võimalus, et peate uuesti eksamile minema.
 

 


Loe lähemalt

0 Kommentaari


Kas ja kuidas uus EL-i rehvimärgis liiklusohutust ja keskkonda mõjutab?

Goodyear Dunlop näitas 25. – 27. oktoobril Luksemburgis peetud liiklusohutuspäevadel, kuidas uus EL-i rehvimärgis mõjutab olulisel määral liiklusohutust ja keskkonda. Liiklusohutuspäevadele kogunes 25 Euroopa riigist ligi 140 ajakirjanikku ja arvamusliidrit. 
 

 

Selliste rehvidega kütust ei säästa.
Selliste rehvidega kütust ei säästa.

 

 Tänavustel liiklusohutuspäevadel näitasid Goodyear Dunlopi insenerid, kuidas EL-i rehvimärgis saab aidata vähendada sõidukite pidurdusteekonda märjal teel kuni nelja autopikkuse võrra. Samuti selgitati, kuidas õige rehvivalikuga saab langetada kütusekulu 7,5% võrra ja vähendada ka CO2 heitkoguseid.

 

 Alates 2012. aasta 1. novembrist on uus standardne ELi rehvimärgis kohustuslik kõigil sõiduauto-, kaubiku- ja veokirehvidel, mis on toodetud pärast 1. juulit 2012. 7,5x11cm suurune märgis annab tarbijaile rehvide ostmisel teavet rehvi kolme peamise omaduse kohta: veeretakistus (näitab rehvi mõju sõiduki kütusekulule ja keskkonnale), haardumine märjal (näitab rehvi ohutust) ja väline veeremüra (näitab keskkonnasäästlikkust).

 

Liiklusohutuspäevade osalejad külastasid pressikonverentsi Luksemburgi väärikas Old Hemicycle hoones, mis on mitmeid aastaid võõrustanud ka Euroopa Parlamenti, ja Goodyeari tipptasemel innovatsioonikeskuses (GIC*L), mis on üks maailma juhtivaid rehvide uuringu-, arendus- ja hindamiskeskusi. Huvilistele tutvustati uut ELi rehvimärgist otse-demonstratsioonidel, sõiduradadel ja kogenud rehviinseneride juhitud õpitubades. Huvitavaid tähelepanekuid erinevatel liiklusohutuse teemadel jagasid ka mitmed ettevõttevälised esinejad, näiteks Sean H. Haight USA-s San Diegos asuvast kokkupõrgete ohutuse instituudist (CSI), Brüsselis asuva Euroopa Autotootjate Liidu (ACEA) ohutusdirektor Renzo Cicilloni ja Suurbritannia Nottinghami Ülikooli psühholoog dr Alex Stedmon.

 

Luksemburgis asuva Goodyeari innovatsioonikeskuse direktor Jean-Pierre Jeusette rääkis, et sündmusel toimunud esitlused ja testimisvõimalused andma ülevaate rehvimärgisest ning selgitama erinevust kõrgeima taseme A-rehvide ja madalaima taseme G-rehvide vahel nii juhi ohutuse kui ka rahakoti seisukohast. Samuti räägiti lahti neid ohutuse tahke, mida rehvimärgisel ei mainita, kuid mida peab uue rehvi ostmisel arvestama.

 

„Praktikas on võimalik näidata, kuidas erinevus A ja G tähisega autorehvi vahel võib tähendada rehvi kasutusea vältel kuni 300 eurost säästu ning 18 meetri võrra lühemat pidurdusteekonda. Soovime, et tarbijad, sõidukipargi omanikud ja teised rehviostjad mõistaksid, kui tähtsad on rehvid liiklusohutuse seisukohast ning kuidas uus rehvimärgis on toeks ohutumate ja säästlikumate rehvide valimisel, et tarbija saaks teha paremaid ostuotsuseid,” lausus Jeusette.

 


Loe lähemalt

0 Kommentaari


ELi uus rehvimärgis

Mis on EL-i uus rehvimärgis ja mis sest kasu on? 

Mis on rehvimärgise eesmärk?
Eesmärk on tõsta liiklusohutust ning suurendada maanteetranspordi majanduslikku ja keskkonnasäästlikkust, tõstes esile kütusesäästlikumaid ja ohutumaid, madala müratasemega rehve. See määrus võimaldab lõpptarbijatel langetada rehvide ostmisel teadlikumaid otsuseid.


Veeretakistus mõjutab sõiduki kütusekulu ja omab seega ka otsest mõju keskkonnale. Märjal haardumine on tähtis rehvi ohutust näitav tegur, mis annab teavet rehvi pidurdusmaa kohta märjal teel. Välismüra näitab samuti rehvide keskkonnamõju. Goodyear Dunlopi jaoks on ohutus alati ülima tähtsusega.

Kas ELi rehvimärgis annab mulle kogu vajaliku info?
Kolm ELi rehvimärgise kriteeriumi on heaks lähtepunktiks ning väga olulised ohutuse ja keskkonna seisukohast. Sellegipoolest on ka mitmeid teisi kriteeriume, mida rehvi sooritusvõime hindamisel arvestada. Uue rehvi väljatöötamisel testib Goodyear Dunlop arendatavat toodet rohkem kui 50 kriteeriumi alusel, näiteks rehvi võimet vältida vesiliugu, sooritusvõimet kuival ja märjal teel ning pidurdusmaad kuival teel. Need on kõik tähtsad ohutuskriteeriumid, mida ELi rehvimärgisel ei ole.

 

ELi uus rehvimärgis
ELi uus rehvimärgis
 

 

Goodyear Dunlop soovitab rehvi valimisel silmas pidada järgmist:
Küsige nõu professionaalselt rehvimüüjalt.
Võtke arvesse ELi rehvimärgisel olevat infot.
Usaldage kvaliteetseid, kindlaid ja hea mainega tuntud rehvitootjaid.
Tutvuge sõltumatute rehvitestide tulemustega.
Valige rehvid vastavalt oma vajadustele ja olukorrale.

Mida tarbija sellest võidab?
Standardse rehvimärgise kasutuselevõtt annab tarbijaile, sõidukipargi haldajatele ja teistele rehviostjatele objektiivset, usaldusväärset ning võrreldavat teavet rehvi kolme olulise omaduse kohta. Goodyear Dunlop usub, et uus märgis aitab tarbijatel langetada läbimõeldumaid otsuseid, sest käsitleb liiklusohutuse seisukohast olulisi aspekte, näiteks rehvi sooritusvõimet märjal teel ja veeretakistust, mis selgitavad rehvi majanduslikke ning keskkonnaeeliseid. Rehvimärgis ei tutvusta siiski kõiki olulisi sooritusvõime tegureid.

Mida Euroopa Liit ja liikmesriigid sellest võidavad?
Rehvimärgise eesmärk ei ole ainult Euroopa teedel liiklevate sõidukite ohutuse ja sooritusvõime suurendamine, vaid ka märgise kasutuselevõtt aitab kaasa ELi kavatsusele suurendada 2020. aastaks energiasäästu 20% võrra ja vähendada CO2 heitkoguseid 20% võrra.

Millal rehvitootjad võtavad rehvimärgise kasutusele?
ELi määrus nõuab, et alates 1. juulist 2012 toodetud rehvid peavad kandma märgistust veeretakistuse, märjal haardumise ja müra infoga hiljemalt 1. novembriks 2012. Rehvitootjad võivad rehve märgistada ka enne märgise kohustuslikku kasutuselevõtu aega. Kaubiku- ja veokirehvide jaoks ei ole märjal haardumise nõuded veel paika pandud, sest määruste kasutuselevõtu ajal ei olnud katsemeetod veel kindlaks määratud. Katsemeetodid võetakse eeldatavalt kasutusele uue määrusega 2011. aasta lõpus.

Uus määrus määrab ka ajavahemiku, mil rehvitootjad saavad seaduse nõudeid rakendada enne 2012. aasta novembrit. Sellest rakenduskuupäevast alates saame oma rehvide märgistuse andmeid avaldama hakata.

Millistel rehvidel peab olema ELi rehvimärgise teave?
Uus seadus kehtib järgmistele rehvikategooriatele: C1 (sõiduautod), C2 (kaubikud) ja C3 (veokid).

Rehvimärgist ei pea lisama järgmistele rehvikategooriatele:
• protekteeritud rehvid,
• professionaalsed maastikurehvid,
• võistlusrehvid,
• naastrehvid (sh rehvid, millele saab paigaldada naaste),
• ajutiselt kasutatavad varurehvid,
• rehvid, mis on toodetud enne 1. oktoobrit 1990 esmaregistreeritud sõidukite jaoks,
• rehvid, mille lubatud kiirus on väiksem kui 80 km/h,
• rehvid, mille veljemõõt on väiksem kui 254 mm või suurem kui 635 mm,
• mootorrattarehvid.


Loe lähemalt

30 Kommentaari


Mida jälgida talverehvide valikul?

 

 http://forte.delfi.ee/?l=tt_delfi

 

 

 

www.FORTE.ee
                     

Loe lähemalt

0 Kommentaari


Teedele ilmuvad turvisemustri mõõturid

Saksa firma ProContour on nimelt tootma asunud keerulisi ja kalleid (u 50 000 eurot) mõõtmisautomaate, mille andurid paigutatakse asfaldisse ning mis mõõdavad siis kõigi üle kulgevate autode rehve.

 

Kui mustrit on järel alla lubatud 1,6 mm, annab seade läheduses viibivale politseipatrullile märku auto peatada. Omanikku trahvitakse ja talt nõutakse talle endale ja kaasliiklejatele ohutumate rehvide soetamist.

 

Lausmõõtmine pistelise asemel toob kindlasti esile arvukalt silerehvidel liikujaid ning olenevalt trahvisumma suurusest võib aparaadi hind end peagi tasa teenida. Asjatundjad soovitavad uutele rehvidele mõelda juba siis, kui mustri sügavus on vähenenud piirmäära kahekordse suuruseni.

Allikas Autoleht

http://www.autoleht.ee


Loe lähemalt

0 Kommentaari


Must jää-nähtamatu oht

Must jää tekib tavaliselt siis, kui vihm või udu langeb pinnale, mille temperatuur on alla nullkraadi. Kuna selline jää on tumeda pinna taustal nähtamatu, kutsutakse seda tihti mustaks jääks. Tavaliselt tekib see kevadeti, millele on eelnenud kuiv ja külm talv. Selliste tingimuste korral võib autojuhtide vähenenud tähelepanu tuua kaasa traagilisi tagajärgi.

“Kui autos läheb sõitmise ajal kahtlaselt vaikseks ning samal ajal on tunne, nagu auto pigem hõljuks kui sõidaks, siis see on märk, et suure tõenäosusega sõidate täielikult siledal ja libedal pinnal ehk mustal jääl,” selgitab Renault’ liikluskooli direktor. “See on tõenäoliselt kõige ohtlikum nähtus mis on seotud ilmastiku mõjuga teeoludele ning samuti kujutab see endast autojuhtidele väga tõsist ohtu,” lisab ta.

Kõige olulisemad võtted, mida tuleb mustal jääl sõites meeles pidada, on kiiruse vähendamine, pidurdamine pumpavate liigutustega ning järskude manöövrite vältimine. Füüsikaseadused on vääramatud – talverehvid on käesoleval aastaajal kohustuslikud, kuna need suurendavad sõitjate ohutust, kuid ka need ei ole täielikult võimelised vältima auto libisemist. “Auto, mis on mustal jääl sattunud libisemisesse, ei ole enam auto, vaid raske ese, mis liigub kiiresti kontrollimatus suunas ja mille peatumispunkti on võimatu kindlaks määrata. See aga kujutab endast suurt ohtu mitte ainult autojuhile, vaid ka teistele liiklejatele, sealhulgas jalakäijatele, näiteks bussipeatuses või kõnniteel viibijatele. Selle tõttu peaksid ka kõik teised liiklejad olema musta jää korral eriti ettevaatlikud,” hoiatavad Renault’ liikluskooli õpetajad.

Mida peaks tegema, kui auto hakkab libisema?
Kui tagumised rattad kaotavad pidamise (auto satub ülejuhitavusse) tuleb keerata rooli libisemise suunas, et juhtida auto õigele trajektoorile. Mingil juhul ei tohi vajutada pidurit, see ainult suurendab ülejuhitavust, s.t. auto külg ees libisemist.

Alajuhitavuse korral, s.t. kui esirattad kaotavad pidamise, mis juhtub tihtipeale järsku kurvi sisenedes, tuleb koheselt tõsta jalg gaasipedaalilt, keerata rooli veidi tagasi ning ettevaatlikult läbida kurv. Sellised manöövrid aitavad taastada pidamist ning korrigeerida auto liikumissuunda.

Autojuhtidele, kelle auto on varustatud ABS piduritega, on need ülesanded lihtsamad. Selle süsteemi ülesanne on vältida rataste blokeerumist pidurdamisel ja sellega hoida ära libisemist. Kuigi ABS-iga varustatud autodel on lühem pidurdusteekond, tasub meeles pidada, et isegi kõige täiuslikum süsteem ei suuda sind ohu eest kaitsta, kui sa sõidad liiga kiiresti. Seetõttu on oluline valida alati teeoludele vastav sõidukiirus.

* Rootsi riiklik tee- ja transpordiuuringute instituut

 


Loe lähemalt

0 Kommentaari


Kas kiiresti tumenev mootoriõli on probleem?

Kas kiiresti tumenev mootoriõli on probleem? Kas kiiresti tumenev mootoriõli on ebakvaliteetne või vastupidi: just kvaliteetne? Miks muutuvad mootoriõlid töö käigus tumedaks ja kas mootoriõli värvus on üldse kvaliteedi tunnus? Nendele küsimustele vastavad Delfis Addinoli spetsialistid Eestist. 

 

 

 

Loe lähemalt  http://forte.delfi.ee/news/auto/kas-kiiresti-tumenev-mootorioli-on-probleem.d?id=58414646


Loe lähemalt

0 Kommentaari


Infoks mopeedijuhtidele

Mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 kilomeetri tunnis ja mille töömaht sädesüütega sisepõlemismootori korral ei ületa 50 kuupsentimeetrit või muu sisepõlemismootori korral suurim kasulik võimsus ei ületa nelja kilovatti või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral on üle 0,25 kilovati, kuid ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka.

Kuni 15-aastasel mopeedi juhtimisõiguse taotlejal peab olema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek juhtimisõiguse saamiseks. Mopeedi juhtimisõigus antakse ning juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
1) ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest või
2) ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest või
3) ei ole korduvalt karistatud käesoleva seaduse 15. peatükis sätestatud väärtegude eest, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud rikkumised.

Mopeedi juhtimisõiguse saamiseks peavad isikud, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17–aastased, sooritama üksnes teooriaeksami.

Juhtimine

• Kuni 30.06.2011 peab vaid 14-15 aastasel mopeedijuhil mujal kui õuealal olema kaasas mopeedijuhi tunnistus, vanematel mopeedijuhtidel ei ole see kohustuslik .

• Alates 01.07.2011 peab mopeedi juhtimiseks olema vastav tunnistus või vähemalt mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus - kehtib ka eelnevalt väljastatud mopeedijuhi tunnistus. Erandina: AM-kategooria mootorsõiduki (mopeed) juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari.

Seega alates 01.07.2011 peavad mopeedijuhid olema läbinud mootorsõidukijuhi koolitaja poolt läbi viidud vastava õppekava kohase liiklusohutusalase koolituse (koolitus autokoolis) ning liikluses osalemiseks peab neil olema mopeedi või muu kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav juhiluba.

Juhiluba ei nõuta:

• AM-kategooria mootorsõiduki (mopeed) juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari.

• AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta kuni 2013. aasta 1. jaanuarini ka isikutelt, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17-aastased. Mopeedi juhtimisõiguse saamiseks peavad isikud, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17–aastased, sooritama üksnes teooriaeksami.

Mopeedi ja mopeediga võrdsustatud sõiduki juhtimiseks ei nõuta juhiluba ka isikult, kelle alaline elukoht ei ole Eestis. Mopeed ja mopeediga võrdsustatud sõiduk ei pea olema registreeritud, kui mopeedijuhi alaline elukoht ei ole Eestis (eeltoodud regulatsioon tuleneb Viini 1968.a. teeliikluse konventsioonist).

Kindlustus

Kuna uue liiklusseaduse kohaselt on mopeed mootorsõiduk, siis alates 01.07.2011 laieneb mopeedidele ka kohustuslik liikluskindlustus.

Liiklus

• Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgrattateed lähenev mopeedijuht peab vähendama kiirust ja ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega.

• Mopeedijuht peab jalgrattateel sõites andma teed trammi- või bussipeatuses seisvale ühissõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale.

• Mopeedijuht võib mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks.

Lubatud kiirus

• Mopeedijuht ei tohi sõita kiiremini kui 45 kilomeetrit tunnis, pisimopeedijuht kiiremini kui 25 kilomeetrit tunnis (§32lg3).

Registreerimine

• Enne käesoleva seaduse jõustumist kasutusel olnud mopeedid, välja arvatud pisimopeedid, peavad olema registreeritud ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates, st hiljemalt 01.07.2012 (§ 264 lg6).

• Kasutusel olnud mopeedid, millel puuduvad sõiduki maaletoomise ja tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid ja/või sõiduki seaduslikku omandamist ja valdamist tõendav dokument, registreeritakse omaniku kirjaliku kinnituse alusel sõiduki seadusliku omandamise kohta, kui nimetatud dokumentide taastamine ei ole võimalik (§264 lg 5).

Mopeedi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot. Mopeedi registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

Sõitja

• Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mopeedi ega mootorratta tagaistmel (§36 lg10).

Tehnonõuded

• Kuigi uue liiklusseaduse kohaselt on mopeedid mootorsõidukid, vabastatakse mopeedid perioodilistest tehnonõuetele vastavuse kontrollist (ülevaatusest). Mopeedi vastavuse kehtestatud tehnonõuetele peab tagama mopeedi omanik või vastutav kasutaja (§ 72 lg 1 ja § 73 lg 1).
• Tehnonõuded mopeedile ning nõuded nende varustusele kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega (§ 73 lg 11). Ülemineku perioodi jooksul, st ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates (hiljemalt 01.07.2012) registreeritud mopeedidele kehtivad määruses leebemad nõuded, mis arvestavad ka vanemate mopeedide tootjapoolsete tehniliste tingimustega.
• Alates 01.07.2012.a registreeritavad mopeedid peavad omama Euroopa Liidu ühtsed kogusõiduki tüübikinnitust (olema sertifitseeritud) nagu on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri tüübikinnituse määrusega (§ 78 lg 5). Ühtlasi peavad alates 01.07.2012.a registreeritavate mopeedide tehnonõuded vastama (nt tuled, müra, heitmed) Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele (olema sertifitseeritud).

Turvavarustus

• pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit (§35 lg1),
• mopeedijuht ja mopeedil sõitja (§30 lg4) peavad kandma (E-reeglile nr 22 vastavat) kinnirihmatud motokiivrit - nõue ei kehti kinnise kerega kolme- ja neljarattalisele mopeedile, millele on valmistaja poolt paigaldatud turvavööd ja istmed.

• Mopeed peab olema kehtestatud korras registreeritud ning sellel peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Enne seaduse jõustumist kasutusel olnud mopeedid peavad olema registreeritud ühe aasta jooksul liiklusseaduse jõustumisest arvates. Mopeed ja mopeediga võrdsustatud sõiduk ei pea olema registreeritud, kui mopeedijuhi alaline elukoht ei ole Eestis.

• Mopeedijuhid peavad olema läbinud mootorsõidukijuhi koolitaja poolt läbi viidud vastava õppekava kohase liiklusohutusalase koolituse (koolitus autokoolis) ning liikluses osalemiseks peab neil olema mopeedi või muu kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav juhiluba. AM-kategooria mootorsõiduki (mopeed) juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta isikutelt, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17-aastased, kuni 2013. aasta 1. jaanuarini. Mopeedi ja mopeediga võrdsustatud sõiduki juhtimiseks ei nõuta juhiluba isikult, kelle alaline elukoht ei ole Eestis.

• Mopeedijuht ja mopeedil sõitja peavad kasutama (E-reeglile nr 22 vastavat) motokiivrit.

• Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgrattateed lähenev mopeedijuht peab vähendama kiirust ja ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega.

• Mopeedijuht peab jalgrattateel sõites andma teed trammi- või bussipeatuses seisvale ühissõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale.

• Mopeedijuht ei tohi sõita kiiremini kui 45 kilomeetrit tunnis.

• Mopeedijuht võib mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks.


Loe lähemalt

0 Kommentaari


Saku Autokoolil nüüd uhiuus sõiduauto järelhaagis

Saku Autokoolil nüüd uhiuus sõiduauto järelhaagis
Loe lähemalt